Eesti maksebilanss
ajast on jooksva konto saldo olnud positiivne vaid paaril esimesel
aastal ja sedagi väga minimaalselt. Kõigil järgenvatel aastatel on
jooksev konto olnud puudujäägiga, mis omab kasutrendi. 1997 aastal
jõudis puudujääk ligi 8 miljardi kroonini (11,4% SKP-st). Peale
1997nda aasta börsikrahhi ja 1998nda aasta Vene kriisi, puudujääk
mõnevõrra vähenes ja stabiliseerus. Kuid tõusis järsult 2002-l aastal,
ulatudes 13 miljardi kroonini. Tänu suurele investeerimisaktiivsusele
ja tugevale sisenõudlusele jõuab jooksev konto defitsiit 2006 aastal 32
miljardi kroonini, mis on 15,5% SKP-st. Sisuliselt toimus
kahekordistumine viimase aasta jooksul. Võrreldes teiste euroopa liidu
uusliikmetega, on Eesti jooksevkonto puudujääk üks suuremaid.
Aastatel 1992 kuni 2006 on jooksev konto krediitkäive kasvanud 33 ja
deebetkäive 41 korda! Kogu taasiseseisvumise perioodi vältel on Eesti
majandus olnud väga avatud ja jooksevkonto käive ületas