Samal ajal aga väljundtakistus aga tagasiside toimel väheneb, ning seda saab selgitada järgmiselt: kui me suurendame võimendi koormust (vähendame väljundisse ühendatud koormustakistust), siis tekib väljundvoolu suurenemine. Võimendi väljundtakistuse tekib pinge lang ja väljundpinge väheneb. Väljundpinge vähenemine toob kaasa ka tagasiside pinge vähenemise, mistõttu väheneb pinge inverteerivas sisendis. Nüüd pääseb maksusule mitteinverteeriv pinge toime ja sisendite vahelise pinge suurenemisel suureneb ka väljundpinge. Kirjeldatud toime on samaväärne väljundtakistuse vähenemisega, ning reaalselt on mitteinverteeriva võimendi väljundtakistus mõne oomi piires, seega ligi sada korda väiksem kui OPvõimendi väljundtakistus.
suurenesega. Tavaliselt jääb ikka sisendite vaheline erinev pinge kuid see ei ületa 0,5-1 mV. Sellest tulenevalt ka mitte inverteeriva sisendtaksitus suur ulatudes praktiliselt 100 MegaOhmini. Väljundtakistus aga väheneb. Kui suurendame võimendi koormust siis tekitab koormusvoolu suurenemine väljundtakistusel pingelangu ja väljundpinge väheneb. Väljundpinge vähenemine toob kaasa tagasiside pinge vähenemise, mis tõttu väheneb pinge inverteerivas sisendis. Nüüd pääseb maksmusele mitte inverteeriva sisendi toime seega sisendite vaheline pinge suureneb suurendates väljundpinget. Kirjeltatud toime on samaväärne väljundtakistuse vähenemisega. Mitte inverteeriva võimendi väljundtakistus ongi müne Ohmi piires see tähendab et ligi 100 korda väiksenm kui OP võimendi väljundtakistus. Joonis 1.11.6 Inverteeriva võimendi puhul on ühendatud mitteinverteeriv maaga, ning sisendpinge antakse inverteerivasse sisendisse
Inverteeriva lülituse puhul on mitteinverteeriv sisend ühendatud nullklemmidega. Et idealiseeritud võimendis sisendvool puudub, kehtivad sellised seosed: i1 = (vs - vd)/ R1 = (vd - v v)/ R2 = i2 ja vv = -Kd vd. Sellest võrrandsüsteemist leiame inverteeriva lülituse ülekandeteguri: Kinv = vv = R2 * 1 vs R1 1 + 1/ Kd kus = R1/(R1 + R2) on tagasisidestusahela ülekandetegur. Eeldusel, et Kd -> &inf; ja Kinv = - R 2/ R1. Seega inverteerivas lülituses muudab signaal märki ja ülekandeteguri määrab tagasisidestusahel, mis võib koosneda mitte ainult üksikutest elementidest, vaid ka keerukatest lineaarsetest või mittelineaarsetest lülitustest. Pinge võimendi inverteerival sisendil läheneb nullile, sest - lim vv vd = =0 Kd -> &inf; Kd Seetõttu võib inverteerivat sisendit vaadelda näiva nullklemmina. Takistust R1 läbiv vool i1 = vs/ R1 ei sõltu takistusest R2, kuigi läbib seda
annaabi.ee 
