Enam on levinud 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registri põhimõtteskeem on joonisel. Registrit juhitakse signaalidega vastuvõtt ehk kirjutus (write) ja 0-seade (reset). Signaaliga write kirjutatakse sisendite A0...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Juhul kui info kirjutatakse trigeritesse mõlema sisendi S ja R kaudu parakoodis (otse ja inverteeritult), pole eelnenud informatsiooni kustutamine (reset) vajalik ning registril puudub vastav juhtimissisend. Nihkeregistri koostamiseks kasutatakse nii RS-, D- kui ka JK-trigereid. RS-trigeritega nihkeregistri skeem on järgneval joonisel. Trigeri otsene ja inverteeritud väljund ühendatakse järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel
RS-triger 1 0 1 1 1 0 0 1 1 1 1 x 1 1 0 x S R Qn Qn+1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 0 Sünkroonne 0 1 0 0 RS-triger 1 0 1 1 1 0 0 1 1 1 1 x 1 1 0 x D-triger e. nihketrigeri võib saada sünkroonsest RS-trigerist, kui selle ühte sisendisse anda D-signaal ja teise s inverteeritult. D-trigerit kasutatakse ainult sünkroonsena. Seepärast on tal taktimpulsside sisend C ja juhtimise väljundsignaal on taktil n+1 sama, mis oli trigeri sisendis eelmisel taktil: Qn+1 = Dn . Seega viitab D-triger tema sünkroniseerimistakti võrra. Tüüp Olekutabel Tingmärk Skeeminäide Dn Qn Qn+1 0 0 0 D-triger 0 1 0 1 0 1 1 1 1 T-trigeril on üks nn. loendussisend
Ülemise VÕI-elemendi sisendid on aga mõlemad väärtusega 0, mistõttu ka väljundis puudub signaal. Trigeri viimiseks vastupidisesse olekusse piisab lühiajalisest signaalist sisendisse S (S=1). Selle mõjul tekib VÕI-elemendi väljundis signaal (Q=1), mis inverteerituna satub alumise VÕI-elemendi sisendisse. Nüüd on selle VÕI- elemendi mõlemad sisendid väärtusega 0 ning signaal väljundis Q(katusega) kaob (=0). Signaal Q(katusega) = 0 antakse inverteeritult ülemise VÕI-elemendi sisendisse, mis jääb hoidma selle elemendi väljundil signaali Q=1 ka signaali S kadumisel. Latch triger võib koosneda ka JA-EI-elementidest (NAND). Võrreldes Latch- trigeriga on siin erinevus sisendsignaalides. Stabiilseks seisuks on vaja, et S(katusega)=R(katusega)=1; trigeri oleku muutmine on võimalik signaalidega S(katusega)=0 ja R(katusega)=0. Olgu trigeri algseis Q=0, Q(katusega)=1, R(katusega)=S(katusega)=1
ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registri põhimõtteskeem on joonisel 1.9. Registrit juhitakse signaalidega vastuvõtt ehk kirjutus (write) ja 0-seade (reset). Signaaliga write kirjutatakse sisendite A0...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Juhul kui info kirjutatakse trigeritesse mõlema sisendi S ja R kaudu parakoodis (otse ja inverteeritult), pole eelnenud informatsiooni kustutamine (reset) vajalik ning registril puudub vastav juhtimissisend. a) b) An A1 A0 0 0 Q Q Q RG
annaabi.ee 
