Valgustuseajastu
olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa
valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luteriku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras
erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli SPENER.
G.W.LEIBINZ oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need
on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu inversumi
peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi lähtuma
temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta
riigivõimu. Eesmärgiks oli küllus, sest selle tingimustes tahavad kõik inimesedtöötada. Suurt
tähelepanu pööras ta ka teaduse arendamise probleemidele. Ta arvas, et teadus peab tooma
praktilist kasu ningi sellepärast püüdis filosoof konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles
annaabi.ee 
