Mats Traat
sügavamalt enesesse ja mõista välistegelikkuse vastuolusid iseenda
vastuolude kaudu, jättes siiski ründava paatose vähendamata. Autori ilu-
ja täiusenõudlused pole suunatud niivõrd kunstiteose kui elu enda
poole. “Laternad udus” paistab eeskätt silma kujundilise täpsuse ja
kompositsioonilise terviklikkuse poolest.
Seevastu “Ilmakaared” koondab väga heterogeenset materjali, nii et
ilmumisjärgsel arvustusel ei puudunud alus pidada seda n.ö.
inventuurkoguks, mis kokku pandud eesmärgiga korrigeerida vahekordi
maailma ja iseendaga ning ühtlasi realiseerida senise luuleloomingu
ülejääke.
Mida aeg edasi, seda enam juurdub Traadi luules mõistvus ja sallivus,
filosoofilisus ja intellektuaalsus. Oraator muutub arutlejaks. Luuletuste
struktuurid muutuvad kompaktsemaks, luuletused kontekstiga
tihedamalt seotuks, tekib allegooriline ja aforistlik mõtteluule.
Uudse komponendina tema luules hakkab kaasa rääkima huumor.
annaabi.ee 
