Egiptuses oli laoseisu arvestus. Muinasaja riikides koos papüüruse kasutuselevõtuga hakati pidama päevaraamatuid, kuhu kirjutati pilliroost kepikesega punase ja musta tindiga. Egiptuses oli krediidindus, era- ja templipangad, arved. Hiinas olid ametnikud ja kontrolörid, kes pidasid arvestusi. Ühed tegelesid sissetulekutega, teised väljaminekutega. Raamatupidamine koosnes alg- ja lõppbilansist, sissetulekutest, väljaminekutest ja inventuuridest. Arenes eelarveline raamatupidamine. Keskajal oli arvestus täiuslikum. Tekkis kahekordne kirjendamine ja selle kasutuselevõtt. Tähtsaks kujunes Luca Pacioli, keda peeti majandusarengu isaks, kes avaldas 1494 aastal raamatu ,, Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalita" itaalia-ladina segakeeles, mis oli saanud oluliseks majandusarvestuses. Selle raamatuga algas memoriaali ehk päevaraamatu, zurnaali ja pearaamatu kasutamine
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS). Seoses PLK hooldustoetuse maksmise alustamisega Maaelu arengukava vahendusel 2007. aastal on EELIS-es asuvat andmestikku iga-aastaselt täiendatud nii taimkatte inventuuride kui ka KA spetsialistide kohapealsete kontrollkäikude andmete alusel. Inventuure on tellitud KA poolt koostatud KIK-i projektide abil (20072009, 2013) ning MAK-i tehnilise abi vahenditest (20102012). Samuti on andmeid uuendatud kaitsekorralduskavade koostamiseks tellitud elupaikade inventuuridest saadud andmetega. Igal aastal on uuendatud ligikaudu 30005000 ha poollooduslike koosluste taimestiku ja seisundi andmeid. Andmete ajakohastamine tagab vajaliku info olemasolu andmebaasis ning väldib vigu toetuste maksmisel. Poollooduslike koosluste seisundiinfot annab riiklik seire. ,,Eluslooduse mitmekesisuse" seire ,,Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire" allprogrammis seiratakse rannaniitude, loopealsete, puisniitude ja luhaniitude taimkatet kogu levila piires