Kloostrimõis Kolgas
aasta nimekirja leidis sealsest arhiivist üles
Eestiga seotud Rootsi kunstiajaloolane Sten Karling, kes oli aastail 1933-41 TRÜ kunstiajaloo
professor. Minu allikaks olev maastikuarhitekt Norrman toetub paljuski tema raamatule "Jakob och
Magnus De la Gardie som byggherrar i Estland", 1938.
Helmi Üprus oma 1956. aasta ajaloolises õiendis "Kolga loss" kirjutab nii:
"Mõis oli küllaltki hästi välja ehitatud. Eluhoone ümber grupeerus suur hulk mitmesuguseid
kõrvalhooneid. Selles inventarinimistus on loetletud: loss, ühtlasi ka kindluseruum; peale
nimetatu esinevad veel leivaküpsetusruum, väravapealne ruum, keldrid, millede lähim asukoht
on määratlemata, ning rida mitmesuguseid erihooneid nagu õlleköök, viljaait, elamisait, kaeraait,
ka karjaõu ja tall." /Üprus, lk 5/
Jimmy Norrman kirjutab sama nimistu kohta: "Nimistu aastast 1586 kirjeldab hästivarustatud ja
hästihoonestatud mõisa. Siin oli muu hulgas ait (fatbur), kindlustatud elumaja (borgstuga),
õlleköök ja tall
annaabi.ee 
