Ohtu mõis
Tema müüs mõisa 26.3.1666. vennapojale,
Tallinna raehärrale Gottschalk Krämerile. Peale viimase surma
1682 aastai läks koht üle ta pojale, kes nime poolest samuti
Gottschalk, ameti poolest aga Tallinna linnusekohtu asessor oli.
G.Krämeri (jun.) valdusajast ongi säilinud esimesed
põhjalikumad andmed mõisa hoonestuse kohta nimelt sajandi
eelmisel kümnendil alanud mõisamaade reduktsiooni käigus
võeti ka mõisate majapidamised üksipulgi arvele. 1688 aastal
koostatud hoonete inventaariumis on märgitud, et oma üldlaadilt
oli Ohtu samasugune nagu enamik tollaseid Eestimaa mõisaid
härrashäärber kisklaudadest katusega ühekorruseline
palkhoone, mil neli kambrit, keskel koguka mantelkorstnaga
köök, kambrites pruunidest kahlitest ahjud. Puidust oli ka
enamik kõrvalhooneid laudad, ait, saun, piimakoda, rehi, ...
Mõisasüdant ümbritses varbaed.
Krämerilt mõis küll redutseeriti, kuid jäeti siiski rendile.
annaabi.ee 
