Kordusnivelleerimised
sidepunktide keskelt nn. ühildamise meetodil. Kaugus instrumendist latini oli 50 m ning
see määrati kas mõõdulindi või trossi abil. Edasi- ja tagasikäikude lubatud vahe võis
jääda ± 1,5 mm/km ning põhi- ja abiskaalade lugemite erinevus ei võinud ületada 0,4
mm.
3. Milline oli nivelleerimise metoodika teise ja kolmanda kordusnivelleerimise
perioodil?
Teise ja kolmanda nivelleerimise perioodil kasutati kõrgtäpseid loodnivelliire Zeiss A,
HA-1, kompensaatornivelliire Koni 007 ja invarlatte. Latid asetati seisupunktides kas
väljavõetavatele vaiadele või nn püsivalt ettelöödud metallvaiadele. Vaiad löödi tee
äärde kogu päevase töömahu (6-8 km) ulatuses. Edasi-tagasi nivelleerimine toimus
päeva eri pooltel ning mööda samu nivelleerimisvaiu.
4. Milliseid nivelleerimise metoodika muutuseid täheldate erinevate
kordusnivelleerimiste vahel?
Teise ja kolmanda nivelleerimise üheks erinevuseks on seinamärkide sidumine. Teise
annaabi.ee 
