Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
tavalisi orje. Oli ka avalikke orje, kes ka ei kuulunud eraõiguse alla, kes võisid olla
karistusena või sõjakäiguna kaasa tulnud. Neile anti ette kindlad tööd, mida nad tegema pidid,
samas võisid elada üpris iseseisvalt. Kui on uuritud avalikke orje ning on leitud , et nad nii
mõnigi kord olid paremas seisuses kui eraorjad. Võisid vara kõrvale panna ja ennast vabaks
osta. Riik hea meelega müüs neile vabaduse kuna riik ei soovinud samuti ,et nad vanaks jääks
ning invaliidistuksid ning riik peaks neid üleval pidama. Erinevad eraomanikud, avalikud
orjad olid järelvalvatavad rooma ametnike poolt aga lid ka riigi avalik vara, millega
järelvalvajad ei võinud oma suva järgi toimetada.
Servi res sunt- orjad on asjad. Paljud rooma õiguse artiklid käsitlevad orje kui kõiki muid asje
Palju mancipie terminit siis kasut. Orje nähti samamoodi nagu kõiki muid esemeid ala maju,
eeslit jms. Loomad kellega võrdsustatud on on alati olnud tööloomad, mitte kariloomad.