Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.
Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja proopiumiks.
Ilmalik muusika
Keskajal eksisteeris rahvamuusika näol. Rahvamuusikud tavaliselt nooti ei tundnud ja ladina
keeles ei laulnud. Nende looming oli rahvakeelne ja nad ei tegelenud ainult muusikaga, vaid
valdasid ka teisi kunstiliike. Rändmuusikuid nimetati Prantusmaal zonglöörideks, Saksamaal
spiinmanideks (mängumehed), Hispaanias shuglariteks, Venemaal skomorohhideks ja
Inglismaal bardideks. Rändmuusikute looming inuustas ka rüütlite fantaasiat. Õitseajaks 12.
13. saj. Rüütlilaulikud tegelesid õukondade juures luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulikute
hulgas oli nii lihtrahva, kui ka kõrgema seisuse esindajad.
Rüütlilaulikuid nimetati erinevalt:
1. Lõuna Prantsusmaal trubaduur
2. Põhja prantsusmaal truväär
3. Saksamaal minnesinger
Rüütlilaulu peamised liigid on armastuslaulud ja kangelaslaulud.
Pillid:
1. Lauto
2. harf
3. salteerium ( kandle taoline)
4