plasameerida teda külmutades ja siis tema auks kogu Piibli läbi lugeda. Inuiitidel on rohkelt rituaalseid pidustusi, kus arvatakse tegelevad nõidusega ja samaanlusega, mis on Inuiitide seas laialt levinud tegevus. Inuitid usuvad samuti, et igal esemel on hing ja seetõttu suhtuvad kogu maailmasse pühitsemisega. Kunst mängib Inuiitide kultuuris samuti suurt rolli. Levinud on seinamaalingud, loomaluu maalingud ning igal pool on kujutatud väikeseid looma ja inimfiguure. Inuitidel on ka traditsioon abielluda ja iga Inuit peab olema abielus, muidu ei austa ta oma kultuuri ja esivanemaid. Iga Inuiti peres peab olema vähemalt kaks last, ema ja isa , kes kõik tegelevad majapidamisega. Inuitide omapärase religiooni tõttu on nende hõimud ikka veele säilinud , kuigi nad elavad nüüd rohkem euroopaliku elu, sest nende tehnika ja kultuur on arenenud samasuguseks nagu on ülejäänul maailmal ja on kartus et mitmesaja aasta pärast
Ea järgi jaotunud sotsiaalsed grupid on tuntud kõigis kultuurides. Paljudes eelindust- riaalsetes ühiskondades tuleneb just vanusest, milline on isiku roll ja kuidas tuleb te- masse suhtuda. Enamasti — mida kõrgem iga, seda suurem respekt. Austraalia aborigeenide mitmete sugukondade peaks oli vanim liige, sõnaõigus oli teistel vanuritel. Sellist nähtust nimetatakse kirontograafiaks e vanameesta võimuks. Erandina peamiselt küttide ühiskondades — t˘sukt˘sidel, inuitidel — vanurite tapmi- ne nende omal soovil (nälja korral, kui kõiki toita ei jõuta). Lapsed, noorukid, täiskasvanud. . . Aafrika kultuurides näit masaid moodustavad 4 vanusegruppi — poisid, sõjamehed, mehed, vanemad. Naised moodustesid 3 rühma — tüdruk, kallikesed (kuni ümberlõikamiseni), naine (abielust surmani). Igal earühmal on oma kohustused näit ainult kallikesed ja sõjamehed võivad oamavahel seksuaalselt läbi käia, aga ei või veel abielluda.
annaabi.ee 
