Laste intubeerimine ja ekstubeerimine
Selleks lõigatakse umbes 50 cm pael, et
oleks mugavam siduda, sõlmitakse see ümber intubatsioonitoru, viiakse kaela tagant läbi ja
sõlmitakse kokku. Kaela taha, paela ja kaela vahele paigutakse tampoonid, et vältida paela
soonimist kaela (Miller jt 2005.).
Intubeerimine tuleb alati dokumenteerida nii arsti kui ka õe poolt, eelkõige sellepärast, et kõik
järgmised meeskonna liikmed teaksid, kuidas laps talus protseduuri ja kuidas laps talub
intubeeritult viibimise ajal teostatavaid protseduure (Sinha jt 2000).
4.4. Intubatsiooni komplikatsioonid
Esmased intubeerimise ajal esinevad tüsistused on hüpoksia, intubatsiooonitoru vale paigutus
(parem peabronh, söögitoru) või mehhaanilised vigastused nina-, suu-, trahhea või kõri
piirkonnas. Oksendamine intubeerimise ajal võib põhjustada maosisu aspiratsiooni või kopsu
kahjustusi. Rütmihäired, hüpo- või hüpertensioon esinevad tavaliselt peale komplitseeritud