lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-sonaadi paralleellvorm. 11)Cocerto grosso- suur kontsert ;A.Corelli 12)Soolokontsert-orkestrile vastandatud soolopill(oboe,viiul) ; Vivaldi 13)Süit-eri karakteris tantsude ja intsrumentaalpalade tsükkel. 14)Courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants. 15)Gigue-soti hüppetants 16)Fuuga-polüfooniline teos mille aluseks selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema. 17)Klaviirimuusika-baroki ajastul klahvpillidele kirj muusika 18)Tempereeritud häälsus- uus häälestussüsteem , kujunes 18 saj 1. poolel, 12-tooniline helisüsteem, täpselt võrdseteks pooltoonideks jaotatud; helilaadid-minoor,mazoor
Enamasti oli eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole lisatud surem ansambel (concerto grosso).Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, et teda kõlaliselt tähendada. Soolokontserdis vastandadatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestris sõltumatud, vaid nende vahelõigud toetuvad orkesrti bassile. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisim vorm süit eri karakteris tantsude, aga ka lihtsalt intsrumentaalpalade tsükkel. 17.sajandi lõpul kujunes Saksamaal süiditsüklile kindel raam neljast erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust. Itaalias nimetati süiti partita'ks ja sellelgi ülesehtitusel polnud kindlaid reegleid. Barokiajastul ei tehtud selget vahet erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal seda kõike nimetatakse klaviirimuusikaks. Erandiks on vaid suurele orelile kirjutatu, mis vajab
annaabi.ee 
