Eesti Ajalugu
võitlesid enamasti väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid
ohvitserid ja koolipoisid. Välisabi tuli peagi Inglismaalt, Soomest,
Taanist, Rootsist. 1919.a esimestel päevadel Punaarmee
pealetung peatati.
Vastupealetung
Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis. Soome poisid tõrjusid
Punaarmee Narvast välja. 1.veebruariks oli Eesti pind vabastatud.
Kuid sõda polnud sellega lõppenud veel. Enamlased koondasid
uusi jõude. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning
haaras uuesti intsiatiivi. Sõjategevus otsustati viia Eestist
väljapoole Lätti.
Landeswehr'i sõda
Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast, sakslasi. Sakslased nõudsid
eestlaste äraminemist, kuid eestlased keeldusid, siis tekkis Võnnu
linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe jaq eestlaste vahel. See
kasvas kiiresti suureks relvakonfliktiks. Sõja algetapil oli ülekaal
sakslastel. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis
lõppes eestlaste võiduga 23.juuni.
Sõja lõpetamine
annaabi.ee 
