Keskaja naine
90%
inimestest elas keskajal maal. Tavaliselt sünnitasid naised 5-7 last, mis tähendas, et naised
tegelesid lastega kogu oma täisealiseks olemise aja.
Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju
ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused.
Väga tähtsaks peeti abielu. Abielu ei tohtinud lahutada, kuid pärast abikaasa surma võis
uuesti abielluda, mida sageli ka tehti. Seadusevastased olid intsestabielud. 12. sajandil sai
abielust sakrament. Seoses sellega tõsteti emadus au sisse. Samal ajal karmistati
abielulahutuse korda enam ei piisanud naise abielurikkumisest.
Alates 12. sajandist kujunes tavaks, et naine on mehest tunduvalt noorem (seni oli
abielu sõlmitud üheealiste vahel). 14. sajandil muutus suhtumine abielunaistesse. Kuna
katku oli surnud suur hulk inimesi, hakati senisest enam naiste tööjõudu hindama ning
annaabi.ee 
