Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
eeternarkoosi.
19. sajand oli psühhiaatrias klassifitseerimise ja teaduslike meetodite juurutamise sajand. Tartu
ülikoolis aastail 1886-1891 töötanud Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin (1856-1926) on
üks neist, kes annab panuse vaimuhaiguste klassifikatsiooni täiustamisele, käsitledes
esmakordselt omaette haigusena skisofreeniat (1896). Võibolla Tartule tunnustust toonud
metoodilisest eesrindlikkusest lähtuvalt seisneb Kraepelini panus aga ka eksperimentaalsete
meetodite rakendamise introdutseerimises psühhiaatriasse. Kraepelin tundis huvi psüühika
mõjutamise vastu ravimitega ning arendas farmakoloogilist uurimistööd vastavas vallas.
Alkoholi mõju uurimisel saab ka Kraepelinist (lisaks G. Bungele) üks Tartuga seotud
meditsiinilise karskusliikumise eestkõnelejatest. Kraepelin oli paraku ka (negatiivse) eugeenika
ning Saksa arstiteaduses 20. sajandi alul kujunenud reaktsioonilise suuna esindaja.
Kirjeldage arstiteaduse mõju eestluse kujunemisele (teema leiab käsitlemist