Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
rahusaadikud surmavad, kirikuid põletavad, vaimulikke vangi võtavad ja surmavad, maid
laastavad, aga sealjuures seletavad, ,,et teevad seda selleks, et ristiusulisi kaitsta"!
Nii võidi ka vasallide soetamist ning eesõigustatud seisukorda seadmist ja muid pärismaalastele
kahjulikke ettevõtteid paavstile niisugustena kujutada, mis nagu oleksid ristiusu asjale Liivimaal
hädatarvilikud, tarbekorral mõju avaldamiseks paavsti peale ka intriigisid, altkäemaksu ja muid
sarnaseid abinõusid paavsti õukonnas appi võttes.
Kui paavst Bonifatius VIII mainitud kirjas vasalle tahab hävitamise eest kaitsta, ei ole ta sellega
veel pärismaalaste kasvaval määral kavatsetavat orjastamist heaks kiitnud. See paavst oli küll
võimu- ja rahaahne (v. W. Drumann, Geschichte Bonifacius des Achten, 1852), kuid ka tema
kutsus kirjaga 7. I. 1299 ordumeistri kaebealusena oma ette, muu seas just ka vastristitute
türanniseerimise pärast (U. B. 577)