Mati Unt
Samm sammu järel, samm sammu järel, usu mind, mäetipp polegi kaugel;
all on metsad, ka üleni lumes, ja nii hea on hingata, et rinnas hakkab valus." (,,Hüvasti, kollane
kass")
,,Korrus korruse järel vallutab uni hotelli. Külmadel öödel paistab tähede valgus akendesse.
Kuumadel öödel lükkavad inimesed tekid ja linad kõrvale, et oma higistavaile kehadele õhku anda.
Üle hotelli..."(,,Mõrv hotellis")
Tema raamatutest puudub ,,action", pigem tõstab ta pinget intrigeeimise ning tegelaste otsuste ja
sisearuteludega. Undi stiili iseloomustab pisut nukker, melanhoolne toon, mis muudab näiteks
,,Kollase kassi" üsnagi depressiivseks romaaniks. Tundub, nagu voolaks seal aeg kogu aeg ühtlaselt,
kogu aeg oleks tegevuse haripunkt.
,,Aarne tundis, et ta lämbub. Kui hirmus! Ta teadis ainult, et ta isa oli surnud, muud midagi. Võib-
olla oli tarvis, et ta sureks... Kellele? Mina tahan elada. Ja õigesti elada..." Nii mõeldes püüdis
Aarne end rahulikuks sundida"
annaabi.ee 
