Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid
majanduste puhul täheldatud just vastupidist efekti: väliskapitali sissevooluga on kaasnenud
rahvusliku säästumäära tõus ja investeeringute kasv. Oluline on see, milleks riiki tulevat
väliskapitali kasutatakse - tarbimiseks või investeeringuteks.
Väga üldiselt tavatsetakse öelda, et säästude sissevool mingisse riiki sõltub sellest, milline on
suhe kodumaise säästu ja kodumaiste investeeringuvajaduste vahel (NB!
investeeringuvajaduse all mõistetakse siinmaailmaturu keskmisele intressitasemele vastava
intressiga ostetavat raha, mitte aga kingitusi - nn. tagastamatut laenu või intressita laenu). See,
mis igal konkreetsel juhul tegelikult toimub, sõltub olulisel määral riigi suurusest ja tema
kapitalituru avatusest. Eriti tõsiseid takistusi loovad tulude repatrieerimise ja välisomanduse
piirangud ning rahvusvahelise turuintressi taset ületav täiendav riskipreemia, mida nõutakse
raha paigutamisel vähem tuntud või poliitiliselt ebakindlaks peetavasse riiki.