Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
saavutatakse intress või muu majanduslik eelis, mis on ebaproportsionaalne
võrreldes krediidiandja poolt osutatava teenuse kuludega. Enne 2010.a veebruarit
kehtinud sõnastuse kohaselt oli liigkasuvõtmine tavapärasest pangaintressist tunduvalt
kõrgem laenuintress, kuid kiirlaenude kulusid polnud võimalik praktikas võrrelda näiteks
pankade intressimääraga, kuna pangad ei pakkunud selliseid tooteid. Karistusseadus ei
sätesta täpset intressilage, mille ületamisel oleks alati tegemist liigkasuvõtmisega, vaid
hinnata tuleb kogumit tundemärkide alusel. Seadus annab alused, mida tuleb
ebaproportsionaalsust hinnates arvesse võtta. Nendeks on laenu suurus, kestus ja muud
laenutingimused, krediidirisk ja krediidiandja laenuandmisega seotud kulud, üldkulud ja
laenu finantseerimiskulud. Kuigi kiirlaenude üldine riski- ja kulutase on kõrge (kuna ei
eeldata laenuvõtjalt regulaarseid sissetulekuid ega tagatist), võivad liigkasuvõtmise