Eesti majanduse areng 1990-2011
Seega, kuigi Eesti tarbija on end näidanud
kohanemisvõimelisena ja sellega loonud eeldused stabiilsemaks arenguks, ei soosi hetkeareng veel
kõikide majanduse tasakaalu saavutamiseks tarvilike tingimuste täitmist.
Rahvamajanduslikust loogikast lähtudes on muidugi vaid aja küsimus, millal ka laenukasvu
numbrid vähenema hakkavad. Esimesed märgid majapidamiste tähtajaliste hoiuste kasvukiiruse
suurenemise näol on selleks olemas. On ju kodumajapidamiste võlakoormal oma piir ja ega
intressidki Euroopa Keskpanga keldrisse igavesti luku taha jää.
Majanduspoliitiline tugi tasakaalukale arengule on ka edaspidi hädatarvilik. Finantsstabiilsuse
seisukohast on tähtis, et kommertspangad ei ruttaks eelmise aasta suuri kasumeid kohe
dividendidena välja maksma, vaid kaasaks neid piisavalt ka kapitalipuhvritesse. See on tarvilik, et
maandada käesoleva aasta tagasihoidlikumate kasvuootuste taustal laenuteenindamisega seotud
riske