vallandumise ja koomani. * Hüpertooniline dehüdratatsioon. Selline seisund võib tekkida näiteks kõrgmägedesse tõusjalkui ühelt poolt janumehhanism ei funktsioneeri enam õigesti ja kaotatakse rohkesti vett hingamisteede kaudu(hüperventileerimisel külmas kuivas õhus). Sellise dehüdratatsioonivormi tekitab ka kuumusega adapteerunud inimese tugev higistamine. Sellise seisundi korral on vähenenud nii ekstra- kui ka intratsellulaarruum. Hüpovoleemia tunnustele lisanduvadrakkude veestumise tundemärkidena süljenõristuse vähenemine, naha turgori vähenemine, limaskestade kuivus, kehatemperatuuri tõus. Hüperhüdratatsioon * Isotooniline hüperhüdratatsioon. Vee ja soolade suurenenud retensioon isotoonilises vahekorras ei muuda osmootseid suhteid ja põhjustab seetõttu ainult ekstratsellulaarruumi suurenemist ilma, et intratsellulaarruumi maht seejuures muutuks. Lisaks vereplasma mahu ja
K+ 4,5 150 Ca++ 2,5 10-4 Cl- 103 4 Valgud 1 146 pH 7,4 7,0-7,2 Vesi moodustab 60-65% inimese kehamassist. 60% veest paikneb rakkudes (intratsellulaarruum), ülejäänud jaotud ekstratsellulaarselt interstiitsiumi, vereplasma ja nn transtsellulaarse vee (vesi silmakambrites, mao- ja sooletraktis, ekskretoorsetes näärmetes, neerutorukestes, kuseteedes) vahel. Organismi veesisaldus, eeskätt ekstratsellulaarse vee hulk, hoitaks tänu täpsetele regulatsioonimehhanismidele suhteliselt konstantsena. Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest
annaabi.ee 
