Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Kõhunäärmenõre, mis voolab kaksteistsõrmikusse, sisaldab erinevaid ensüüme, mida on vaja
süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustamiseks.
Maks (hepar)
Maks paikneb kõhuõõnes diafragma kupli all, jäädes suurema osaga (¾) keskjoonest paremale.
Maksa parema sagara all asub sapipõis, vasaku sagara all aga kõhunääre. Maksa alumine serv
toetub paremale jämesoolekäärule (flexura hepatica). Maks on peaaegu täielikult kaetud
kõhukelmega; sellist asendit nimetatakse intraperitoneaalseks. Maks on inimese suurim nääre,
selle mass on 1–1,5 kilo. Hapnikurikast verd viib maksa samanimeline arter, maksaarter (arteria
hepatica). Värativeen: → ptk „Südame-vereringesüsteem“.
Joonis 3.25. Maks koos sapipõiega
Maksa struktuuriüksuseks on sagarikud (lobuli), mis koosnevad peamiselt maksarakkudest.
Värativeen ja maksaarter viivad maksa verd ning väikesed maksajuhakesed viivad maksast välja
maksarakkudes valmistatud sappi, mis on vajalik rasvade seedimiseks.