Laused, mille öeldist laiendab sihitis, on transitiivlaused. Verbid, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, on sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama. g. Intransitiivne lause/verb - laused, milles öeldise juures sihitis puudub. Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. 2. Sõnaliigid - sõnade üldisim rühm, mis kajastab nende põhilisi morfoloogilisi, süntaktilisi ja semantilisi sarnasusi ning erinevusi. a. Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile b. Tegusõna() ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi
grammatiline objekt ehk sihitis • Laused, mille öeldist laiendab sihitis, on transitiivlaused ning laused, milles öeldise juures sihitis puudub, on intransitiivlaused. o Verbid, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, on sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama. o Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. Süntaktilised seosed: • Tasandiseosed: o Rinnastav - süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed, nt minul on rohelised silmad, aga temal on sinised; o alistav • Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: o ühildumine ehk kongruents (nt eesti keeles arvu ja isikuühildumine subjekti ja predikaadi vahel) o rektsioon - ehk sõltumine on alistuse eriliik
annaabi.ee 
