Konstantin Stepanovich Melnikov Kaasaegne arhitektuur
1920ndate lõpuks oli Moskva täis Melnikovi tööliste hooneid, nagu Burevestnik, Frunze, Kauchuk ja
Svoboda, samuti ka mõned auto ja bussi garaazid. Iga projekt oli küll ainulaadne, kuid ikkagi omasid
hooned sarnaseid kalduvusi ümar plaani, akna detailide tunnusjoonte ja üle paisatud kujundite osas.
(Bakhmetevsky Bus Garage, 1926)
(Burevestnik Factory Club, 1929)
(Novo-Ryazanskii Bus Garage, 1929)
(Kauchuk Factory Club, 1929)
(Porcelain Factory Club, 1930)
(Garage Intourist, 1934)
(Gosplan Garage, 1936)
(Office of New Sukharev Market, 1924)
Vene arhitekt ja maalikunstnik Konstantin Melnikov pälvis kuulsuse alles hiljuti, ligi 40 aastat peale
oma surma. Arhitekti kuulsust varjutas 20ndal sajandil Nõukogude Liidu Arhitektuuri asutus, kuna
Melnikov keeldus allumast Stalinismi klassikalistele arhitektuuri reeglitele. Tulemuseks oli see, et
Melnikov pidi oma arhitektuuri karjääri lõpetama juba 10 aastat peale selle algust. 1933.aastal töötas
annaabi.ee 
