Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil
helipilt dünaamiliselt värvikamaks tuginedes oma kogemustele ja tajule, kuid mitte muutes
harmoonia kulgu (Denckla 1997: 4, vaadatud 07.13.15).
1.4 Viiuli intonatsioon
Antud töös on läbi viidud katse viiuliga, kus interpreet pidi mängima võimalikult täpse
intonatsiooniga helirida. Võrdtempereeritud häälestuse kohapealt on viiuldajate intonatsioon
isikupärane ja individuaalne, mis võib kohati kõlada ebapuhtalt (Sildoja 2011: 19). Eelnevate
uurimustööde põhjal intoneerivad viiuldajad 7 - 14 sendi täpsusega (Hopkins 2015: 362). Et
saavutada soovitud noodid, peab viiuldaja paigutama oma näpud sõrmlaual täpselt õigesse
kohta. Kui viiuldaja sõrmeotsa asetus on liiga kõrgel või madalal, isegi millimeeter, siis noot
ei ole enam hääles.
Saladus heale intonatsioonile, nii algajatele kui ka professionaalidele, on järjekindel sõrme
asetus. Täpsus tuleneb sellest, kui asetada sõrm õigesti palju kordi järjest ja lasta lihasmälul
see talletada