Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Nt kõnevooru hoidmine, vooru lõpetatus
Kõne liigendamisel ja kõne keelelisel segmentimisel kujuneb intonatsioonirühm, mis on sageli
põhiüksuseks ning analüüsi lähtekohaks kujundab intonatsioonilise terviku
kõneleja suhtumine/emotsionaalne seisund (ekspressiivne funktsioon)
Nt üllatus, viha
paralingvistilesd tunnusjooned, nt kõneleja sotsiaalne tagapõhi vms.
Tekstiintonatsioonile rakenduvad hingamisega seotud piirangud
eesti keele intonatsioon - Kõige iseloomulikum intonatsioonimall rõhulisele kõrgele osale
järgneb langus madala toonini (H*+L). Selline intonatsioon esineb nii väit- kui küsilausetes.
Küsimuste puhul esineb sagedasti toonikontuuris ka nn "ülesastumise" (^H*+L). Küsimuste
puhul on tendents kasutada kõrgemat põhitooni.
Eelkõige spontaanses kõnes kasutatakse nt tagasiside ootamise märgina või muul eesmärgil
fraasi või lause lõpus ka tõusvat intonatsiooni (L*+H%).