Keeleteaduse alused
artikuleerimisega(väljahääldamine). (Kaua aega arvatai, et rõhk ongi seotud ainult
artikuleerimisega ei vasta tõele).
Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil).
Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada.
Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega.
On keeli, milles toon eristab tähendust. Eesti keele seisukohalt on toon oluline intinatsiooni
defineerimises tooni muutus lausetasandil.
Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina)
Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil.
Vt nt ka Pärtel Lippuse kursust
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf
ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/
Loeng 4 - II. osa
Kiri. Kirjasüsteemid.
Kirja sekundaarsus kõne suhte kiri on kõnega võrreldes väga noor ja ebatähtis keele aregus
seisukohalt.