Eesti sotsiolektide seisund
Situatiivsete
variantide määratlemisel on palju enam terminoloogilist segadust kui murrete
määratlemisel.
Osa autoreid ühendab kõik või suurema osa situatiivsetest variantidest ühe termini alla.
Teine osa aga üritab jagada komplekti kaheks. Sellisel juhul on tüüpiline selline jaotus,
nagu teeb Peter Trudgill, kes jagab situatiivsed variandid stiiliks ja registriks.
Stiilierinevused on paigutatud formaalsuse skaalale, kus keelekasutus varieerub väga
formaalsest väga informaalseni (intiimseni). Stiili eristajad on eelkõige grammatilised
jooned, aga ka teatud sõnavara. Register aga seostub sellega, millest räägitakse või millises
valdkonnas rääkijad on (arstiregister, juriidiline register jms). Selliseid allkeeli lahutab
eelkõige sõnavara (tehnilised terminid jms). Seega tekib kahelijaotus ka selle põhjal,
millised keelelised tasandid ühte allkeelt teisest eristavad. Praktiliselt ei pruugi see vahe
alati kehtida, kuid on tüpoloogia tegemisel kasulik
annaabi.ee 
