Eesti teatri ajalugu II
Eesti teatris etendas Panso Stansilavski põhimõtteid: teater, mis baseerub näitleja
ümberkehastumisel, läbielamiskunstil ning püüdleb alateadvuse äratamiseni. Läbivaks jooneks
oli Panso teatritöös oma lavastustes autori süvamõtte avamine.
Ta kasutas Stanislavski tegevusliku analüüsi meetodit näitlejatega töötades. Näitleja pidi
ümberkehastuma, tema tegevus laval pidi olema mõtestatud. Ta viis läbi nö intiimproove, kus ta
tegeles rollide analüüsiga paari näitlejaga korraga. Olulised olid tegelaste sisetegevus,
tegutsemismotiivid ja omavahelised suhted. Ta arvas, et lavastaja peab tundma ja valdama
näitlejatöö elemente. Ta tõlgendas klassikat kaasaja vaimus. Lavastas erinevates zanrites
lavastusi. Tegi lavastusi ka nö leitud ruumides.
6. Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks
lavastust.