Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval
inkade impeeriumi ekspansiivsesse perioodi 15. sajandi lõpus. Tõenäoliselt elas siin alaliselt
mitte rohkem kui 1500 inimest. Avastatud luustikud viitavad sellele, et siin on elanud kümme
korda rohkem naisi kui mehi. See viitab osa teadlaste arvates ka sellele, et Machu Picchu oli
päikesekultuse keskus ja siin asus ,,Päikese neitsite" pühamu.
Edasisi tõendeid päikese suurest tähendusest Machu Picchus on leitud ka Intihuatanalt
kõrgendikult, mille kõige pühamaks paigaks on nn. päikesetroon, mis oli arvatavasti keeruline
astronoomiline mõõteriist. Samasuguseid rajatisi ei ole kuskil mujal enam säilinud, kuid
arvatakse, et seda kasutati teatud kuupäevade, näiteks pööripäevade väljaarvutamiseks.
Astronoomilisi vaatlusi tehti Päikesetornis hobuserauakujulise põhiplaaniga hoones, kuhu
läbi spetsiaalse päikesele suunatud akna langesid päikesekiired just talvisel pööripäeval, ja
annaabi.ee 
