Massihävitusrelvad
koos seenekujulise pilvega. Soojus- ja valguskiirgus moodustab umbes
35% plahvatuse energiast, mis omakorda võib tekitada inimestele
põletushaavu ja nägemise ajutist või alalist kaotust. Löök- ja hõrdeuslaine
moodustab umbes 50% plahvatuse energiast. Läbistav kiirgus ehk siis
radioaktiivne kiirgus moodustab umbes 15% plahvatuse energiast.
Radioaktiivne kiirugs kestab pärast plahvatust umbes 10-15 sekundit, selle
intesiivsus sõltub tuumaplahvatuse liigist, kaugusest. Inimene läbistavat
kiirgust ei tunne. Madaltasemeline radioaktviine kiirgus tekib mis tahes
põhjusel, välja arvatud vahetu tuumakiirgus või tuumarelva plahvatusele
järgnev vahetu radioaktiivsete ainete emissioon. Radioaktiivne saastumine
tekib tuumaplahvatuse piirkonnas läbistava kiirguse põhjustatud kiirgusest
ja radioaktiivsete osakeste sadestumisest pikaks ajaks.