Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
kontrollitumat keskkonda teatud keelevormide (nt släng) kogumiseks.
1) intervjuu algus ja lõpp ei ole selged, intervjuud on võimalik ka hiljem jätkata;
2) küsimused ja küsimuste esitamise järjekord kohandatakse vastavalt keelejuhtidele ja situatsioonidele;
3) intervjueerija näitab üles huvi intervjueeritava vastuste vastu, julgustades detailide lisamist;
4) meenutab sõbralikku mõttevahetust, kuid sisaldab rohkem intervjuu küsimusi;
5) intervjuusse võib olla põimitud teemaväliseid nalju, kõrvalmärkusi, lugusid jne, mis samuti lindistatakse;
6) intervjueerija ja intervjueeritav kontrollivad koos intervjuu tempot ja suunda;
7) vastuste interpreteerimiseks on oluline intervjuu sotsiaalne kontekst ehk toimumiskoht, osalejad jne;
8) intervjueerija kohandab ennast rääkijate normide ja keelekasutusega.
Intervjuu käigus ei saa loomulikku keelt nagu saaks argivestluses (nt salaja lindistades).