Vaibakunstnik Anu Raud
lastele Filiae Patriae laagreid lakas magamise, maatöö ja lõkke- ja õudusjutuõhtutega.
Need on hästi populaarsed.
“Kui mina enam ei jaksa või ei suuda, siis on peaasi, et need asjad ei jääks soiku. See
on mu järgmine põhiline ülesanne, et Heimtali keskus ja mu kodutalu jääksid loome- ja
vaimuinimeste taluks, kohaks, kus käia ja olla.
Siin võib käia luuletamas, vanavara korjamas, etnograafiaga tegelemas, ja vanu tarku
inimesi intervjueerimas – mis on ju ka oluline. Tahaks, et see valla keskus ei kaoks.
Maailmalõppu tuleb edasi lükata nii palju, kui see on võimalik. Igaüks saab seda teha,
olles vähenõudlikum. Peab vaatama, et sinust ei jääks sodi järele – kunsti tegemisel ka,
elus üldse. Tuleb püüda elada nii, et sinust jääks võimalikult palju head järele,
võimalikult vähe sodi.”