Kirjandussemiootika
kohtuvad erinevad diskursused e. “kirjad”, kultuurikontekstist tulenevad, autorist ja
lugejast tulenevad “kirjad”, (kumbki on ülimalt tugevasti kultuurikontekstist olenev),
sotsiolekt (kollektiivne), idiolekt – individuaalne.
Märgiline struktuur funktsioneerib teiste struktuuride seas, suhestub nendega,
samastub või vastandub.
11. Riffaterre intertekstuaalsusest (vt "Akadeemia" 1998)
Riffaterre’i arvates kiputakse pahatihti samastama hüpertekstuaalsust
intertekstuaalsusega. Sellele on andnud aluse arvutirevolutsioon – arvuti on arenenud
infootsimissüsteemist reaalse analüüsi süsteemiks, mis on võimeline tekitama esmalt
kriitilist diskursust ja hiljem loovat kirjeldust. Hüpertekst astuvat üle kirjaliku teksti
lineaarsusest ja muutuvat “intertekstuaalsuse otseseks kehastuseks”. Riffaterre’i väitel
tuleneb selline väide kahesugusest eksitusest: esiteks: arvuti lugemise piiritut
annaabi.ee 
