Seemnevääntuubulid - tugevasti väänlevad mittehargnevad torukesed, mis moodustuvad kinnise lingu, mille mõlemad otsad avanevad munandi võrgustikku (rete testis) Kõikide vääntuubulite kogupikkus mõlemas testises on kuldil, pullil kuni 6 km valendikku vooderdab spermatogeenne epiteel, mis sisaldab spermatogeense rea rakuvorme (spermatogoonid, primaarsed ja sekundaarsed spermatotsüüdid, spermatiidid ja spermatosoidid) ning tugirakke e. Sertoli rakke Testise interstitsiaalne kude Interstitsiaalses koes paiknevad testosterooni tootvad rakud - Leydigi e. interstitsiaalsed rakud Munandivõrgustik (rete testis) omavahel seostuvate kanalikeste süsteem, mis paikneb munandi keskseinandis; valendikku vooderdab ühekihiline kuupepiteel, mille rakud omavad valendikupoolsel pinnal mikrohatte ja ühte pikka tsentraalset ripset (flagellum) Viimajuhakesed (ductuli efferentes) munandivõrgustiku kanalikesed liituvad ja moodustavad viimajuhakesed (täkk 12-23, koer 15-18)
intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud sagarikevahelistesse juhadesse ehk interlobulaarjuhadesse ning nendest omakorda veel suurematesse piimakäikudesse ductus lactiferi, mida vooderdab ühe- või kaherealine silinderepiteel. Sagarikevahelises sidekoes leidub suuremal või vähemal määral rasvarakkude koondisi. 12. Prostata Prostata on lihaselis-näärmeline organ. Näärmete tubualveolaarsete lõpposade vahel on interstitsiaalses sidekoes rohkesti erinevas suunas kulgevaid silelihasrakkude kimpe. Näärmete lõpposade epiteel on ühekihiline kuubiline või silindriline. Mõnede lõpposade valendikus on ümarad kontsentrilise ehitusega moodustised – prostata kivid e konkremendid. Prostata näärmed suurenevad progresseeruvalt alates umbes 45 eluaastast ja võivad muutuda väga suurteks. 1. Viljastumine Tavaliseks viljastumiskohaks on munajuha ampullaarosa. Viljastumine kestab umbes 24 tundi.
annaabi.ee 
