EKSAMITEEMAD JA VASTUSED 2017 Üldine hüdroloogia 1. Hüdroloogia jagunemine 1) Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia) 2) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus
Vee osavõtul toimuvad taimedes keemilised reaktsioonid, millest tähtsaim on fotosüntees. Kulutatud veest kasutatakse taimekudede ehitamiseks ainult 0,2 %, muu osa kulub transpiratsioonile. Transpiratsioon on vee aurumine taimedest maapealsete taimeosade kaudu. Taimkattega kaetud pinna koguaurumist nimetatakse evapotranspiratsiooniks (ET). ET=T+E+I kus ET on tegelik evapotranspiratsioon, T- transpiratsioon, E- aurumine mullalt, I- aurumine taimedelt (interseptsioon). ET on on üks olulisis valgala, põllu ja muu ala veebilansi komponente. ET on võimalik määrata mõõtmise teel, arvutada otse veebilansi võrrandist või leida otse vastamate valemitega. ET mõõtmine nõuab spetsiaalseid aurumismõõtlaid. Veebilansi valemi kasutamisel on oluline ,et bilansi ülejäänud komponendid oleksid mõõdetud. ET=P-Q+S kus P- mõõdetud sademed, Q mõõdetud äravool, S - valgala veevaru muutus. Kultuuri potensiaalne võimalik vee tarbimine (PET)
annaabi.ee 
