Toodan, produtseerin või sünnitan?
mitte eraldivõetud keelt, vaid kogu antud kultuurile olemuslikku semiootilist ruumi, mida
määratleme semiosfäärina (Lotman 1990: 124125).
Jakobson eristab sõnalise märgi tõlgendamise kolmel viisi: sõnalist märki saab
tõlkida teisteks sama keele märkideks (keelesisene ehk intralingvistiline tõlkimine ehk
ümbersõnastamine ehk päris tõlkimine) või mõnda teise, mittesõnasõnalisse sümbolite
süsteemi (märgisüsteemide vaheline ehk intersemiootiline tõlkimine ehk transmutatsioon)
(Torop&Sütiste 2007: 562).
Vermeeri järgi tuleks selgusele jõuda, mis on teksti skopos (eesmärk)? Kellele
tõlgin? Kellele jään seejuures truuks? Kas tõlgin kultuuri või autorit? Või semiootilisest
vaatepunktist kellele teen märgid mõistetavaks või jätan ära, sest on ju seegi märk
omaette.
Samas on kultuuriruum alati intertekstuaalne. Seetõttu ei saa eristada, millised
tekstid on primaarsed
annaabi.ee 
