Loomageneetika 1 osa
Kõige suuremaks probleemiks on olnud 1/29 Robertsoni translokatsioon Rootsis.
Translokatsioon võib tekkida ka kahe akrotsentrilise (ühed kromosoomi õlad teistest
tunduvalt lühemad) kromosoomi ühinemisel (Robertsoni translokatsioon): kromosoomide
tsentromeerid ühinevad üheks ja mittehomoloogilised kromosoomid liituvad. Veistel
ühinevad suur (A1) ja kõige väiksem (A29) kromosoom. Fenotüübiliselt seostub Robertsoni
translokatsioon veistel sigimishäiretega ja leukoosiga, kitsedel interseksuaalsusega ning
lammastel sugunäärmete alaarengu ja steriilsusega.
Kromosoommutatsioonid ei teki ainult spontaanselt, vaid neid võib tekitada ka kunstlikult -
ioniseeriva kiirguse ja keemiliste ainetega. Kromosoommutatsioonide sagedus sõltub eelkõige
kromosoomide füüsikalise ja keemilise oleku muutustest, aga ka kogu organismi
füsioloogilisest seisundist.
Genoommutatsioonid (heteroploidsus)
Kõikidel loomaliikidel on kindel kromosoomiarv - diploidne keharakkudes ja haploidne
sugurakkudes
annaabi.ee 
