Vaibakunstnik Anu Raud
Kui lähed Indiasse, siis vaatad ja uurid, millised on
hindude mustrid, nende sarid – millise paneb naine selga, kui ta meest koju ootab,
millise siis-ja-siis? Teame, et Inglismaal on magamistoad ülemisel korrusel, Rootsis on
punased majad – see on kuidagi turvaline ja kindel.
Ma püüan kogu aeg mõtiskleda – kuidas meie esivanemad olid, mida nemad valisid,
milline oli nende elufilosoofia, milline on talupojadisain. Aga praegune globaliseerumine,
üheülbastumine on nagu mingi interrosolje, kus kõik kultuurid on roosa sousti sees,
mingi vinegrett või rosolje, kus iga asi kaotab iga sekundiga oma värvi, maitset, lõhna,
karakterit. Ma olen tõeline üleilmastumise vastane.”
Rändamine iseenesest on ju hea, aga praegu on kunstniku ema voodihaige ning õige
on kodus vaipu teha ja hoopis rahvast külla kutsuda.
Aga Raud on elus seigelnud küll, käinud Indias, paar raksu Ameerikas, Põhjamaades
annaabi.ee 
