LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK
Nii on see üldjuhul ka praktilises argumentatsioonis.
Muidugi võib küsija vastust teada ja küsida, kontrollimaks, kas vastaja ka teab. Küsida võib
asju, mida ei teata ja mille teadmist ei loodeta ka sellelt, kellelt küsitakse. Küsimus moodustab
koos vastusega tervikliku loogilise struktuuri.
Küsimuse defineerimise teeb keerukaks asjaolu, et küsilaused on vaid üks võimalus
küsimuse püstitamiseks. Küsilaused sisaldavad märgist, väljendatud interrogatiivi, mis võib
olla esitatud eksplitsiitselt (ilmutatult) küsisõna abil või implitsiitselt (ilmutamata) lause
grammatilise vormi kaudu. Märgist ehk interrogatiivi võib mõista kui infopuudusele osutavat
mõtlemise vormi. Nt märgis esineb ilmutatud kujul küsisõnana kas küsilauses ,,Kas mu kass
on kodus?" ja ilmutamata kujul küsilauses ,,On mu kass kodus?". Küsilausetega tegelevat
loogikat nimetatakse interrogatiivloogikaks (interrogative logic). Eroteetilist ja
annaabi.ee 
