Soome-ugri rahvakultuur
Aastal 895 või 896 jõudsid ungarlased pärast pikki rändamisi Lääne-Siberist ja Uurali piirkonnast vürst Árpádi
juhtimisel Karpaatide basseini ehk Kesk-Doonau madalikule. 1. jaanuaril aastal 1001 krooniti esimeseks kristlikuks
kuningaks István I. 10. sajandi lõpuks tõusis Ungari Kesk-Euroopas esile, käitudes vallutajana nii idas kui lõunas.
1241. a toimus mongoli-tatari vallutusretk, mille käigus tapeti suur osa Ungari elanikkonnast. Aastaid 1291-1308
nimetavad ajaloolased interregnumiks, kuna kuningavõim sisuliselt puudus. 1301. aastal suri Árpádite dünastia
meesliin välja, pärast seda valitses aastatel 1308-1382 Ungarit Anjou dünastia. Teise Anjou dünastia kuninga Lajos
Suure valitsemisaeg on mainimist väärt eelkõige tema vallutusliku poliitika tõttu, territoriaalselt oli Ungari riik tol ajal
suurim, tema randu uhtusid kolme mere - Balti, Aadria ja Musta mere veed. Kultuurielu areng ning esimese Ungari