Eesti murded Referaat
(Nigol 1994), keskmurde häälikujooni käsitleb Mari Musta ja Aili Univere
keskmurde raamat (Must, Univere 2002). Üldistavalt on Võru murde
häälikulist eripära vaadelnud Sulev Iva (2000a, 2000b). Karl Pajusalu on
uurinud lõunaeesti hääliku-uuendusi (Pajusalu 1999b). Helmi Neetar on
jälginud
tk-ühendit eesti murretes (Neetar 2002b). Murrete fonoloogia teoreetilisemaid
probleeme on käsitletud TÜs valminud foneetilisi mõõtmistulemusi
interpreteerivates artiklites (vt ülal), Merike Parve magistritöös ,,Võru
vokalismi erijooni" (1999), Pire Terase magistritöös ,,Võru murde pikkade
ja ülipikkade vokaalide akustikast" (1998a) ning Karl Pajusalu uurimustes
morfofonoloogiliste vahelduste (Pajusalu 1992b, 1995, 1996, 2000b) ja
lõunaeesti
hoidjakeele kohta (2001).
Muutemorfoloogia kohta on lisandunud ühe murraku morfoloogiasüsteemi
ülevaateid, nt Võru murde (Keem 1997) ja keskmurde kohta (Must, Uni205
vere 2002)