Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt Ungari helilooja (1811-1886) Rajas uue interpretatsioonisuuna – klaverile kõlajõu andmine Pianistina oli pidevalt ringreisidel „Lisztomaania“ – tohutu populaarsus Käis kaks korda Eestis „Rännuaastad“ – klaveripala Kontsertetüüdid „Transtsendentsed etüüdid“
Prantsuse ooper e. nn suur ooper · Keskuseks Pariisi Ooper. · Iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid. Saksa ooper · Keskuseks Dresden. Heliloojad: Johannes Brahms · Üks kolmest klassikalise muusika B'st (Bachi ja Beethoveni kõrval). · Mitteprogrammilise ehk puhta muusika pooldaja. Ferenc Liszt · Üks suurimaid klaverivirtuoose (klaverietüüdid). · Rajas uue interpretatsioonisuuna (klaverile orkestraalne kõlajõud, mängutehniline täiuslikkus). Richard Wagner · Hitleri lemmikhelilooja. · Reformeerija (ooperireform). · Reformooper Tristan ja Isolde. Hector Berlioz · Üks esimesi, kes kasutas väljaspool põhilava pillimehi (e. banda). · Kirjutas orkestratsiooniõpiku. · Ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet · Andekas pianist. · Enimtuntud ooper Carmen. Giuseppe Verdi · Ooper Nabucco. · Ooperikuningas.
Tuntuimad laulud on ,,Metshaldjas" (1815), ,,Forell" (1817), ,,Muusikale" (1817), ,,Ave Maria" (1825). 5.Nimeta kaks romantismiajastu hinnatumat klaverivirtuoosi/heliloojat.Milles seisneb nende klaverikäsitluse erinevus? Frederyj Chopin (1810- 1849) loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantistlike väljendusvahendite tasakaalustatus, tema looming koosneb peamiselt klaverimuusikast, millest põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaveritele. Ference Liszt (1811- 1886) rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikus. 6.F.Chopini elu ja looming Frederic Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopini isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks"
spontaanselt kiirendab või aeglustab. Chopini valsside ja prelüüdide puhul on tegemist mängutehniliselt keerukate konsertvalssidega nt ,,Grande valse brillante". Suurem osa prelüüdidest koondas Chopin kogumikku ,,24 prelüüdi". Kõige ulatuslikum ja tuntum on prelüüd nr 15 ,,Vihmapiiskade prelüüd". Ungari teatraalse esinemislaadiga helilooja Ferenc Liszt (1811-1886) oli 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks tunnustatud pianist. Liszt rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustab klaverile orkestraalse kõlajõu andmine. Sellega püüdis helilooja hõlmata klaveri kõik registrid: alumises pani kõlama madalad ja massiivsed passid, meloodia kandus üle keskmisesse nn tselloregistrisse ning kõiki ülemisi registreid kasutas läbipaisvateks, kristalselt kõlavateks figuratsioonideks. Liszt oli omalajal Euroopas nii populaarne, et ajakirjanduses võeti kasutusele uus mõiste ,,lisztomaania". Liszt andis 1842. aasta aprillis Tartu Ülikoolis
4 ekspromti 4 ballaadi Suurvormid: 3 klaverisonaati: sonaat nr.2 h-moll ; III osa ,,Leinamarss'' , 4 skertsot , ,,Fantaasia f-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 e-moll Sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu F.Liszt (1811-1886), mitmekülgne muusik, 19.sajandi suurim klaverivirtuoosiks tunnistatud pianist, dirigent ja sümfoonilist muusikat oluliselt uuendanud helilooja. Tema loomingus on ka klaveriteosed; ta rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus. Pianistina reisis palju, kontserditurneed ulatusid pea kõikidesse Euroopa suurematesse linnadesse. Tema talendi austajate ja austajannade hulk kasvas Euroopas suureks, tollases ajakirjanduses võeti käibele uus mõiste ,,lisztomaania''. 1842.aastal aprillis andis Tartu Ülikooli aulas kaks ülimenukat kontserti. Klaveripala ,,Rännuaastad'' mahukaim, välja antud 3 köites; ,,Äike'' ,
annaabi.ee 
