Õiguse üldteooria
Õigusteaduses sestpeale 3 märksõna : normatiivsus, tähendus, interpretatsioon –
iseloomustavad õiguse ja keele vaheliste sidemete raskuspunkte. Nii õigus kui keel põhinevad
teatud reeglitel. Võrdluse (õigus «-» keel) võib rajada reeglite endi kehtimisele. Samas jääb
ilma õiguse ja keele valdkondade reeglite tundmiseta “sugulussuhete” konstateerimine
pinnapealseks. Juriidilise semantika või juriidiliste tekstide-mõistete semantika
pole tehniliselt lahendatav interpretatsiooniprobleem. Teisalt ei saa juriidiliste tekstide-
mõistete semantika piirduda üksnes õiguskeele kriitikaga, mille käigus kaheldakse
võõrsõnade, uudissõnade, keerulise süntaksi jms. käsutamises. Õiguse ja keele vahelised
seosed pole taandatavad paljale kriitikale. Loobumine õiguskriitikast kui keelekriitikast ei
välista muidugi eelpool nimetatud puudustele tähelepanu juhtimast. Õiguskeel vajab
süsteemset käsitlemist; seda tuleb ka kritiseerida. Tuleb silmas pidada, et õigustekstide keele