kuna sakraalsusest jäi puudu. Ristiusk juba ammu ei täida oma rolli ja pole see ainus öige tee, aga tema loodud moraalsed normid, konventsioonid mõjuvad ikka veel. LaVey satanism on esimesel pilgul vb triviaalne, samas tegelikult väga sügav. Kui Saatan representeerib loodust (profaanne), siis on Saatan ka üks inimesele omane aspekt. Ja kui Jumal (sakraalne) kui externne olevus meile enam midagi ei tähenda, siis on inimene ise Jumal ja sakraalne muutub inimese internseks probleemiks. St inimene vastutab ise oma tegude eest ja religioon on enese vormimise, loomise tööriist, maagia. LaVey satanism on religiooni ja psühhiaatria vahel, selline “rituaalne konstruktivism”. Köige olulisem aga et kogu selle LaVey kontsepti taga seisab non-konformistlik (heterogeene) kreatiivsus ja mitte dogma. Oluline on kreatiivsus, syntees, mis seltskonnal peeglit ees hoiab. Ühiskonna hirmu satanistide ees nimetas LaVey “sotsiaalseks masohhismiks”
pühendatud sama palju tähelepanu kui teoloogilistele teadusuurimistele. Riietust: koosneb valgest taalarist ja selle peal kantavast valgest liturgiarüüst, mis hiljem lühenes koorikuueks. 18. sajandist must taalar. Haridus: õppetegevusele suur tähelepanu. Rajasid St. Victoria kooli ja Chartres'i toomkooli, mis said kogu Õhtumaa juhtivateks õppeasutusteks. Lisaks sellel oli iga augustiinlaste-koorihärrade kloostris oma enda kool, mis jagati internseks ja eksternseks haruks. Esimeste eesmärgiks oli kloostrijärelkasvu ettevalmistamine ordueluks, eriti hingehoiutööks. Eskternkoolid andsid haridust aadlikele ja hiljem kõrgkodanlastele. Premonstraatlased - Vägalähedased olid augustiinlate premonstraatlased. Sai alguse üldisest kirikureformist Premonstraatlaste-koorihärrade ordu loodi 12. saj alguses. Asutajaks Norbert Xantenist. Norbert võttis kasutusele Augustinuse ühiselureegli.
annaabi.ee 
