Kordamine füsioloogia eksamiks
põhjustab teatud ärriti korduvalt, tahtest sõltumatult samasugusena, ent mitte tingimata täpselt samana. Refleks
liigub närvisüsteemis mööda refleksikaart. Lihtsamate lihasreflekside refleksikaared moodustuvad ainult
sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronist, mille vahel on refleksikaare ainus sünaps (monosünaptiline
refleks). Nende vahel võib siiski olla palju vahe- ehk interneuroneid ja mitu sünapsi (polüsünaptiline refleks).
Motoorses talitluses on tuntud järgnevad refleksid :
1. Põlve- ehk patellaarrefleks (kõõlusrefleks ehk venitusrefleks) – kui reie-nelipealihase kõõlusele koputada
põlvekedrast allpool, kontraheerub lihas äkki ja säär liigub ette. Info koputusest tingitud lihase väikesest
venitusest liigub lihasekäävidest mööda sensoorseid närvikiude seljaajusse ja siirdub sama lihast