Märt Põderi poolt. Hindan nende väidete paikapidavust või ümberlükatavust tuginedes 2014. aastal koostatud analüüsivale artiklile “Security Analysis of the Estonian Internet Voting System”, mille uurimisrühma kuulusid arvutiteadlane ja tarkvarainsener Drew Springall, küberturvalisuse insener Travis Finkenauer, Stanfordi Ülikooli arvutiteadlane Zakir Durumeric, digitaalsete transformatsioonide spetsialist Jason Kitcat, Soome internetiturvalisuse uurija Harri Hursti, valimiste auditeerimise spetsialist ja süsteemide testimise tehnoloog Margaret MacAlpine ja Michigani Ülikooli arvutiteadlane ja insener J. Alex Halderman. Riigi Infosüsteemi Ameti sõnul on e-hääletamise protsesse väga lihtne. E-hääle andmiseks tuleb valimiste veebilehel viidatud e-hääletamise rakendusse PIN1-koodi abil sisse logida, pärast seda saab juba kandidaatide valikuga tutvuda. Pärast sobiva kandidaadi juures “valin”
Probleemsituatsioonid on enamasti siiski küllalt sarnased, põhiolemuselt korduvad. Seetõttu võiks suhteliselt väikese mahuga koolitusprogrammi abil oluliselt parandada nii üksikute ettevõtete kui lõppkokkuvõttes kogu riigi internetiturvalisust. Pika jutu lühikeseks lõpetuseks tegelikult võivad muudes suundades kui lõppkasutajate harimisele tehtud kulutused arvutiturvalisuses olla küsitava väärtusega. Nagu ülalpool osutatud on internetiturvalisuse ahela nõrgim lüli klaviatuurikulutajate sageli põhjendamatu enesekindlus ning kui lubate niisugust väljendit, siis tegutsemislust. Koolitus peaks käima käsikäes turvalisuse parandamiseks mõeldud riistvarale ning tarkvarale tehtavate kulutustega. 3.2. Ründe ennetamine Kuna viirused kasutavad levimiseks erinevaid võtteid, vajab arvutikasutaja erinevaid võtteid enda kaitsmiseks. Kui varem levisid arvutiviirused põhiliselt diskettide abil, siis
annaabi.ee 
