internetipiraatlust tarkvarapiraatluseks, muusikapiraatluseks, filmipiraatluseks jms. Gregor Johannson 134303IAPB Internetipiraatlus on sundinud erinevate riikide valitsusi kehtestama mitmeid autorikaitseseaduseid. Eesmärk Uurida internetipiraatluse tagamaid ning tekkimise põhjuseid. Tuua välja internetipiraatluse head ja halvad küljed ning analüüsida selle olulisust infoajastu ühiskonnas. Sõnum Internetipiraatlusel on oma osa meie kõigi elus. Lugeja Lugejaks võib olla igaüks, kuid eelkõige on tekst suunatud neile, kes soovivad saada infot internetipiraatluse fenomeni kohta ning on üleüldiselt huvitatud arvutitega seonduvast. Esialgne pealkiri Infoajastu piraadid Gregor Johannson 134303IAPB Kommenteeritud kava Sissejuhatus Internetipiraatlus on väga paljudele tundmatu. Selle ümber on palju poleemikat – kord
Muusikat, filme, raamatuid ja tarkvara saab pea iga tarbija kopeerida ja teistega jagada. Selline illegaalne teguviis võib tõsiselt mõjutada tööstust ja ühiskonda. Näiteks, tarkvaratööstuse kasumi kadude summa oli 1993. aastal 12,8 miljardit dollarit (Austin American-Statesman 1994), mis näitab, et suur arv tarkvara toodetest oli läbi piraatluse saadud. Järelikult on piraatlus tõsine probleem tarkvara-, muusika- ja filmitööstuse arengu jaoks. Kuid kas internetipiraatlusel on ka positiisveid külgi? Ehk on internetipiraatlus ka kuidagimoodi tootjatele kasulik, rääkimata tarbijatest? Internetipiraatluse ajalugu algab aastast 1975, kui Dan Sokol, kes oli Homebew Computer Club liige, kopeeris versiooni programmeerimiskeelest BASIC [1]. Sellest saadik on piraatlus ajapikku kasvanud. Tänaseks on internetipiraatlus väga palju etappe läbinud ning arenenud väga targaks ja keeruliseks, valmistades peavalu paljudele mõjuvõimsatele isikutele, näiteks
annaabi.ee 
